Ettevõtte kasv – kuidas mõistlikult kasvada?

Statistiliste andmete järgi enamik ettevõtetest ei tegutse üle 10 aasta. Järgmine riskiperiood on 40-50 tegutsemisaasta vahel, kus jällegi paljud ettevõtted peavad oma uksed sulgema. Need, kes on edukad, peaksid aga keskenduma sellele, kuidas kasvada nii, et ettevõtte kasv ise ei saaks sulgemise põhjuseks. Nii juhtus näiteks kiirelt kasvanud ja alguses väga eduka Cherry.ee-ga.

Ettevõtte kasvu all peame siin artiklis silmas käibe kasvu.

Müüdid ettevõtte kasvu kohta:

Müüt 1 – igasugune kasv on hea

Müüt 2 – Suurem on alati parem

Müüt 3 – kehtib reegel “kasva või sure”

Kuigi ülaltoodud müüdid on laialt levinud, pole mingit teaduslikku tõestust nende kehtivuse kohta. Ettevõtte kasv võib olla nii hea kui halb, ja liiga kiire või suur kasv paneb proovile nii töötajad, protsessid kui sisemise kontrollisüsteemi.

Tegelikkuses võib ettevõtte kasv mõjutada kauba v teenuse kvaliteeti, kontrolli finantsseisundi üle, hajutada sisemist firmakultuuri nii, et lisandunud uued töötajad ei vii seda enam edasi ning viia ettevõtte hoopis teistsugustesse konkurentsitingimustesse.

Ettevõtte kasv – tegelikkus

• suurem pole alati parem. Suurus toob bürokraatiat ja muudab protsesse keerulisemaks. Juhtkond ei pruugi suuta keerulisemaid protsesse hallata.
• “Kasva või sure” teoorial pole alust – olulisem on jälgida, et kulud-tulud oleks tasakaalus. Siin peaks järgima reeglit “uusi töötajaid palka aeglaselt, lahti lase kiiresti”. Paljudele saab saatuslikuks see, et esimeste edumärkide peale palgatakse suur tiim, ning kui ilmnevad raskused, siis ei taheta uskuda, et võiks juhtuda halvim.
• Kasvamiseks on vaja teha investeeringuid, st kulusid, ja üldjuhul enne, kui selle mõjul tekib suurem käive.
• Pidevat kasvu üle tegevusvaldkonna keskmise praktiliselt ei eksisteeri, selliseid näiteid on väga harva.
• Käibe kasv ei tähenda automaatselt kasumi kasvu. Tihti toob kiire kasv kaasa hoopis kulude kasvu, sest vaja on suuremat pinda (või hoopis uusi kontoreid kui laieneda teise linna v riiki), uusi süsteeme (näiteks arvutisüsteemide v programmide vahetust).
• Kasv nõuab juhtkonnalt suuremaid ajalisi ressursse, et seda juhtida ja hallata. Seetõttu peaks kasvades mitte palkama rohkem inimesi, vaid vajadusel ka muutma või ümber mängima juhtimistiimi nii, et see vastaks uutele vajadustele. Vastasel juhul tekib kasvust tingitud efektiivsuse languse tõttu hoopis kasumi kahanemine.
• Kasv toimub pigem üksikute spurtidena, mitte lineaarselt.
• Uuringute järgi üle 20% muutusi töötajate hulgas (kas läbi uute töötajate lisandumise või olemasolevate vahetumisel) toob kaasa olulised muudatused organisatsioonikultuuris. Selle vältimiseks peaksid olema juurutatud kindlad reeglid uute töötajate sisseelamiseks ning paika pandud iga töötaja roll ja ülesanded.

Uuringud on näidanud, et edukatel ja kasvavatel ettevõtetel on ühised jooned:

• nad tegutsevad tugeva strateegilise plaani kohaselt
• nad tegutsevad efektiivselt (näiteks tootmisprotsessid on paremad kui konkurentidel jne)
• nad arenevad pidevalt muutes protsesse vastavalt vajadusele
• edukas ettevõte on keskendunud oma klientidele
• nende töötajad on motiveeritumad

Seetõttu ei peaks ettevõtte kasv olema midagi, mille poole mõtlematult püüeldakse, pigem peaks see olema teadlik otsus olles eelnevalt kaalunud nii poolt- kui vastuargumente.

Riskianalüüs

Turvaliseks kasvamiseks peaks läbi viima ettevõtte kasvu osas riskianalüüsi.

Selleks tuleks endalt küsida:

1. Milleks kasvada?
2. Kuidas kasvada?
3. Kui palju kasvada?
4. Kui palju on kasvu toetamiseks rahalisi ressursse?
5. Kas töötajate arv on piisav?
6. Kas kasvamiseks on tööl õiged inimesed?
7. Kas on juurutatud töötajate värbamiseks, koolitamiseks ning sisseelamiseks piisavad süsteemid?
8. Kas ettevõtte sisekontrollisüsteemid on piisavad?
9. Kas kvaliteedikontroll on piisav, et tagada teenuse v toote kvaliteet kasvufaasis?
10. Milliseid riske võib kasv tekitada järgmistes valdkondades:

• organisatsioonikultuuris
• klienditeeninduses
• rahavoogudes
• logistikas, laosüsteemides, materjalide hankimisel müümiseks või tootmiseks

11. Kuidas neid riske maandada?
12. Kas raamatupidamine ja juhtimisinfo on piisav, et neid riske juhtida?
13. Kellelt saada abi erinevate riskide maandamiseks?
14. Kas oleks vajalik kasvu teadlikult tagasi hoida?

4 viisi ettevõtte kasvatamiseks

Kui siiski on soov ettevõtet suuremaks kasvatada, siis millised on peamised kasvuvalikud?

Täiustamine – olla parem, kiirem, odavam kui konkurendid.

Täiustada võib kõiki protsesse, toodet, teenust. Näiteks parandada klienditeenindust, raha laekumist jne.

Innovatsioon – pakkuda midagi uut, mida varem pole turul olnud.

Kuidas innovatsioon tekib? Innovatsioon on näiteks olemasolevate asjade kombineerimine uudsel moel. Innovatsiooni saab teha võttes üle midagi hoopis teise valdkonna ettevõttelt ja kombineerida seda enda toote või teenusega. (Näiteks Statoili puhul hakata kütuse müügile lisaks müüma ka toitu). Innovatiivsuse tõstmiseks peaks teadlikult vastu astuma mõttele “nii on alati tehtud”. Äkki saab teha teistmoodi? Innovatiivsete lahendusteni võib jõuda ka läbi koostöö klientidega.

Uute klientide või turgude hõivamine

Lisaks uute klientide leidmisele võib kasvada ka müües rohkem olemasolevatele klientidele. Milliseid teenuseid või tooteid võiksid nad lisaks tahta?

Ühinemine või ülevõtmine – kasv läbi teiste ettevõtete ostu.

Siin on oluline, et ühinemine või ülevõtmine annaks midagi lisaks – kas teadmisi, uudsema tehnoloogia, uued võimalused. Lihtsalt mehhaaniline kasv ei anna efektiivsust.

Vaata ka ajakirja Director artiklit “Ohtlik kasv”.

Kui järgid käibe kasvatamisel eeltoodud põhimõtteid, siis läheb sinu ettevõtte kasv turvaliselt.