Mikroettevõtja aastaaruande koostamine – juhend

2016.aastast alates saavad mikro- ja väikeettevõtjad koostada juba lihtsustatud aastaaruande

Seoses seadusemuudatustega on nüüdsest mikro-ja väikeettevõtjatel lihtsam aastaaruannet esitada – esitama ei pea tegevusaruannet, rahavoogude aruannet ning omakapitali muudatuste aruannet.

Kes on mikroettevõtja?

Mikroettevõtja on selline osaühing, mis vastab järgnevatele tingimustele:

  • Varad kokku kuni 175 000 eurot
  • Müügitulu ehk käive aruandeaastal mitte rohkem kui 50 000 eurot
  • Kohustused ei tohi olla suuremad kui omakapital
  • Osaühingul võib olla 1 osanik, kes on samal ajal ka juhatuse liige.

Kui mõni neist tingimustest on täitmata, siis peab koostama väikeettevõtja aastaaruande.

Väikeettevõtja kriteeriumid

Väikeettevõtja on selline osaühing, aktsiaselts vm äriühing, mille näitajatest ainult 1 võib ületada järgnevaid tingimusi:

  • Varad kokku 4 000 000 eurot
  • Müügitulu ehk käive aruandeaastal 8 000 000 eurot
  • Töötajate keskmine arv aruandeaastal mitte üle 50 inimese

Vaata keda loetakse keskmise suurusega ja suurettevõtjaks siit.

Mikroettevõtja aastaaruanne

Mikroettevõtja raamatupidamise aastaaruanne koosneb bilansist ja kasumiaruandest ning lisadest, kusjuures bilanss on lihtsustatud kujul ja detaile ei pea välja tooma. Mikroettevõtja ei pea esitama tegevusaruannet.

Majandusaasta aruande esitamiseks tuleb juhatuse liikmel (või tema poolt sisestajaks volitatud inimesel) siseneda Äriregistri Ettevõtjaportaali.

Seal tuleb valida “Majandusaasta aruanded” ning seejärel “Lisa uus aruanne”. Siis tuleb kontrollida majandusaasta õigsust ning valida aruande liik, milleks on “Aastaaruanne”. Vajutades “Edasi” avaneb veel lahtreid, millest tuleb täita vaid “Ettevõtja kategooria”, kus tulebki määratleda, kas tegu on mikroettevõtjaga.

Järgmisena tuleb vajutada “Lisa uus aruanne” ja valida avanenud lahtris “Kasuta eelmise aasta vorme”. Seejärel valides “Aruandevormide täitmine” avanevad aruanded kuhu tuleb andmed sisestada.

NB! Aruandevormide valimise veerus tuleks kindlasti valida üks bilanssidest ning üks kasumiaruannetest ja vähemalt 3 lisa – arvestuspõhimõtted, tööjõukulud ning seotud osapooled. Need kolm lisa on kohustuslikud ja ilma nendeta aruannet esitada ei saa.

Mikroettevõtja aastaaruande valikus esinevad veel mõned lisad aga need tuleb esitada vaid siis, kui vastavad tagatised eksisteerivad või on tehtud tehinguid oma osadega (tavaliselt neid pole):

  • Tehingud oma osadega
  • Pikaajalised kohustused (laenud), mille tagatiseks on panditud vara
  • Muud siduvad kohustused – näiteks väljakuulutatud dividendid
  • Netovara nõude täitmine, kus tuleb tuua ära kuidas kavatsetakse negatiivse omakapitali puhul olukord lahendada (samas ei tohiks sellisel juhul üldse mikroettevõtja aruannet esitada).

Võid ka meile helistada numbril 60 21 21 9!

Asume Tallinnas aga aastaaruande koostamiseks pole asukoht oluline.

 

 

Raamatupidamise andmeid kasutades tuleks täita bilansi lihtsustatud vorm ning kasumiaruanne.

Arvestuspõhimõtete lisas tuleb vaid valida, kas ettevõte on jätkuvalt tegutsev.

Tööjõukulude lisas tuleb välja tuua töötajate keskmine arv aruandeaastal ning tööjõukulud kokku (palk ja palgamaksud). Sinna tuleb panna null, kui palgakulu ei ole.

Seotud osapoolte lisas tuleb välja tuua omaniku ning juhatuse liikmega ning teiste tema omanduses olevate firmadega tehtud tehingud – ostud, müügid, saadud ja antud laenud.

Kui neid pole, tuleks esimesse ossa (Nõuded ja Kohustised) panna nullid, muidu annab süsteem veateate.

Seejärel tuleks vajutada “Tagasi aruande põhivaatesse”, kus tuleks veel täita müügitulu jaotus EMTAK koodi alusel ning saabki minna edasi aruande täiendamise etappi. Seal tuleb koostada pdf ning aruanne ongi allkirjastamiseks valmis.

7 thoughts on “Mikroettevõtja aastaaruande koostamine – juhend

  • Tere!

    Juhis ei vasta tõele, sest rippmenüüst ei ole millegipärast võimalik “mikroettevõtja” valikut teha. Seega praktikas seaduses sätestatud lihtsustatud raamatupidamise viisi pole võimalik kasutada, sest äriregister ei ole vastavat valikut teinud aruande sisestamisel aktiivseks, sundides seeläbi siiski ka kõigile seaduses toodud kriteeriumitele vastavaid ettevõtteid keerulisemate nõuete järgi aruandeid esitama… Miks siis nii?

    lugupidamisega,
    Raoul Lättemäe

    • Mikroettevõtet pole valikus siis, kui ettevõtte osanik ja juhatuse liige ei kattu või on juhatuse liikmeid rohkem kui üks.

  • Kõik klappis ,teie juhendi abil sain päris hästi hakkama,ei tea kui õigesti aga siiski 🙂
    Suur tänu teile

  • “Arvestuspõhimõtete lisas tuleb vaid valida, kas ettevõte on jätkuvalt tegutsev.”

    Mis see täpsemalt tähendab? Kui ettevõttel majandustegevust ei toimunud, kas ta siis on jätkuvalt tegutsev või ei ole?

    • Jah, ikka. Ettevõte pole jätkuvalt tegutsev, kui ta majandustulemused on halvad ning on pankrotieelne seisund või ettevõtte omanikud on otsustanud ettevõtte sulgemise.

  • “Tööjõukulude lisas tuleb välja tuua töötajate keskmine arv aruandeaastal ning tööjõukulud kokku (palk ja palgamaksud). Sinna tuleb panna null, kui palgakulu ei ole.”

    Kui ettevõttel on üks juhatuse liige ja üks töötaja. Juhatuse liikmele tasutakse juhatuseliikme tasu ja töölepinguga töötajale töötasu. Mõlemad tasud on kasumiaruandes tööjõukulude real kajastataud. Kas siis lisasse panen ainult töölepinguga töötaja töötasu (palga) koos maksudega? Kas juhatuse liikme tasu peaks kuskil eraldi kajastama?

    Tänan ette!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga