2018 maksumuudatused – kõik mida pead teadma

Valitsus armastab inimeste elu raskeks muuta rakendades üha uusi maksumuudatusi. Vaata altpoolt mis muutub 2018 aastal maksudes.

Oled sa juba kursis mida 2018 maksumuudatused toovad?

2018 maksumuudatused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

ÜLEVAADE 2018 AASTAL MUUTUVATEST MAKSUSEADUSTEST

  • Eraisikute tulumaksuvaba tulu muutub astmeliseks
  • Spordi- ja tervisekulutused 100 eurot kvartalis töötaja kohta maksuvabad
  • Töötajate transport ja majutus teatud tingimustel maksuvaba
  • Autode erisoodustusmaks muutub kilovatipõhiseks
  • Regulaarselt makstavate dividendide tulumaksmäär väheneb (aga ainult näiliselt!)
  • Hakatakse jälgima kontsernisiseseid laene ning maksustama “varjatud kasumieraldisi”
  • Füüsilistel isikutel tekib võimalus kasutada ettevõtluskontot
  • FIE-de maksustamisel viiakse sisse mõned muudatused
  • Tõuseb käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäär 16000lt 40000 euroni
  • Veokitele määratakse teekasutusmaks

Vaata lähemalt altpoolt.

Muutub eraisiku tulumaksuvaba tulu arvutamine

2017.aastal kehtib kõigile ühtne 180 eurot tulumaksuvaba miinimum kuus – tulu, millelt tulumaksu ei arvutata.

2018.aastal hakkab see sõltuma iga isiku personaalsest sissetulekust ning muutub astmeliseks jäädes 0 – 500 euro vahele kuus.

Vaata detaile “Tulumaks ja maksuvaba tulu 2018 – 10 asja, mida pead kindlasti teadma”.

 

Spordi- ja tervisekulutused töötajatele muutuvad teatud piirmäärades maksuvabaks

2017.aastal on maksuvabad (erisoodustusmaksudeta) kohustusliku töötervishoiu kulud – kulud, mida tehakse Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest lähtuvalt.

Nendeks on näiteks:

  • Esmaabivahendid (aga mitte spetsiifilised ravimid)
  • Vaktsineerimine (kui riskianalüüsis on see ohuna kirjas ning tervishoiuarst soovitab)
  • Prillid (kui need on töötamiseks vajalikud)
  • Töötervishoiuarst spetsiifilised soovitused – näiteks 10 korda õlavöötme massaazi (üldised soovitusi ei peeta piisavaks maksuvabastuseks)
  • Tööriietus – juhul kui töö iseloomust tingituna on vajalik kaitseriietuse olemasolu või kui firmal on nn firmariietus – näiteks pangas telleritel. Samas siin on taas vajalik hinnata, kas töötaja kannab seda rõivastust ka vabal ajal ja mis ulatuses – sel juhul see osa tuleb maksustada.
  • Puhkeruumide ja kööginurga sisustus ning joogivesi (maitseta vesi – maitsestatud vesi on juba erisoodustus, nagu ka kohv ja tee).

 

2018.aastal on kohustuslikud töötervishoiu kulu endiselt maksuvabad ning samuti võib maha arvata neilt kuludelt sisendkäibemaksu.

NB! KOHUSTUSLIKKE TÖÖTERVISHOIUKULUSID EI DEKLAREERITA!

Lisaks lisandub neile 100 eurot kvartalis ühe töötaja kohta tervise edendamiseks tehtud kulutused. Seda ei saa üle kanda järgmisse kvartalisse. Samas pole oluline, mitu päeva kvartalist töötaja on tööl olnud.

TINGIMUSEKS ON, ET NEED TERVISEKULUTUSED PEAVAD OLEMA KÕIKIDELE TÖÖTAJATELE! SAMAS VÕIB OLLA ETTEVÕTTE POOLT SEATUD TINGIMUSEKS, ET SOODUSTUS TEKIB PEALE 4 AASTAT TÖÖTAMIST VÕI PEALE KATSEAJA LÕPPU.

Soodustust võib sama töötaja saada mitme tööandja juurest (kui ta töötab mitmes kohas) ning vajalik on kuludokumendi olemasolu ja isikupõhine arvestus. Arvestust võib pidada nii kassapõhiselt (st maksmise kuu järgi) kui tekkepõhiselt (st tegeliku kasutamise v arve kuupäeva järgi).

TÖÖTAJAKS LOETAKSE TÖÖLEPINGU ALUSEL TÖÖTAJA, AMETNIK, JUHATUSE LIIGE, VÕS LEPINGU ALUSEL TÖÖTAJA. TÖÖTAJA SUGULASTELE TEHTUD KULUD POLE MAKSUVABAD!

Limiidi ulatuses (100 eurot kvartalis töötaja kohta) on maksuvabad järgmised kulud:

  • Avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu (st et sinna saavad minna kõik inimesed, ka need, kes ei tööta antud tööandja juures)
  • Sportimispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutused (“sportimispaik” on nii avalikud kui ettevõttesisesed sprodiklubid – näiteks töötajate MTÜ, mis on paljudel ettevõtetel). Suvepäevadeks ühekordselt renditud ruum siia alla ei lähe.
  • Tööandja olemasolevatele spordirajatistele (-ruumidele) tehtud kulutused – see on näiteks tööandja jõusaal vms, maksuvaba on ainult hoolduskulu, mitte uue rajamine.
  • Tööandja poolt juurdeostetud ravikindlustuslepingu kindlustusmakse (näiteks et võimaldada töötajale eraarsti külastust)
  • Teatud spetsialistide teenused (taastusarst, füsioterapeut, kliiniline logopeed, kliiniline psühholoog jne).
  • Tervisekulutusi tuleb hakata deklareerima INF 14 deklaratsioonil, kus näidatakse töötajate arv ning kogusumma.

 

Muudatused erisoodustuste arvestamisel – majutuskulud ning transport

Juba 1.7.2017 hakkas kehtima seadusemuudatus, mis lubab maksuvabalt hüvitada töölepinguga töötaja ajutise majutuskulu, kui:

  • Töötaja elukoht on vähemalt 50km kaugusel töökohast JA
  • Töötaja omandis pole töökohale lähemal asuvat kinnisvara JA
  • Need tingimused on täidetud kogu majutusperioodi jooksul

Maksuvaba kulu majutatava töötaja kohta on kuni 200 eurot kuus Tallinnas ja Tartus ning mujal Eestis 100 eurot kuus.

SISENDKÄIBEMAKSU NENDELT KULUDELT MAHA ARVATA EI SAA! (KMS pg30 lg 1)

Sõit elukoha ja töökoha vahel on üldjuhul erisoodustus, 1.07.2017 alates on aga antud teatud juhtudel maksuvabastus:

  • Ühistransport puudub
  • Elukoht asub vähemalt 50 km kaugusel töökohast
  • Tööandja korraldab töötajate transporti sõidukiga, millel on vähemalt 8 istekohta v loetakse bussiks liiklusseaduse tähenduses – sel juhul pole töötaja elukoha kaugus oluline.

NB! SEE KEHTIB TAAS VAID TÖÖLEPINGUGA TÖÖTAJATELE!

50km tingimuse alusel saab näiteks kinni maksta ka Soomes elava töötaja lennupiletid Eestis asuvasse töökohta. Samuti saab selle tingimuse alusel võimaldada kaugel elavale töötajale ettevõtte auto maksuvabalt kasutamiseks või maksta autokompensatsiooni töö ja kodu vahel sõitmiseks.

NB! SISENDKÄIBEMAKSU VÕIB TRANSPORDIKULUDELT MAHA ARVATA 100%

Parkimistasu võib nüüdsest hüvitada kuludokumendi alusel maksuvabalt. Varem seda eraldi hüvitada ei võinud – parkimistasu oli kilomeetripõhise autokompensatsiooni (kuni 335 eurot kuus) osa.

 

Autode erisoodustusmaksu hakatakse arvutama kilovatipõhiselt

Kuni 31. detsembrini 2017 on tööandja sõiduauto erasõitudeks kasutamise erisoodustuse hind (nn kulusumma, mille alusel arvutatakse maksu suurus) 256 eurot kuus ja erisoodustuselt arvutatud maksud 169,90 eurot kuus (tulumaks ja sotsiaalmaks).

ERISOODUSTUSMAKSUD TULEB 2017 AASTAL TASUDA KÕIGI AUTODE PEALT, MIDA EI LOETA KAUBIKUKS NING MILLE PUHUL POLE SÕIDUPÄEVIKUGA TÕESTATUD 100% TÖÖSÕITUDE TEGEMINE.

Võimalik oli pidada sõidupäevikut ning selle alusel tõestada, et autot kasutatakse vaid töösõitudeks ning seega erisoodustusmaksudest pääseda. Samuti võis töötaja tasuda erasõitudeks kulutatud osa makstes tööandjale 0,30 EUR sõidetud km eest.

Käibemaksu võis erasõitudeks kasutatava sõiduauto puhul tagasi arvestada 50% ulatuses (pool käibemaksust).

Alates 1. jaanuarist 2018 muutub erisoodustuse hind soodsamaks väiksema mootori võimsusega autode (kuni 130 kW) ja kallimaks suurema mootori võimsusega autode (üle 130 kW) puhul. Erisoodustuse hinnaks kujuneb uue auto puhul 1,96 eurot ühe kW kohta kuus (erisoodustusmaksud kokku 1,30 eurot kW kohta) ja üle 5 aasta vanuse auto puhul 1,47 eurot ühe kW kohta kuus (erisoodustusmaksud on kokku 0,97 eurot kW kohta).

Näiteks uue 190 kW võimsusega sõiduauto puhul on erisoodustuse hind 1,96 × 190 = 372,40 eurot ning Maksuametile tuleb sellelt erisoodustusmakse maksta 246,72 eurot (tulumaks ja sotsiaalmaks).

ERISOODUSTUS DEKLAREERITAKSE MAKSUSTAVALE KUULE JÄRGNEVA KUU 10KS KUUPÄEVAKS TSD DEKLARATSIOONIS.

Kaubikute (N1) kategooria alla kuuluvate sõidukite puhul saab käibemaksu 100% ulatuses tagasi küsida ning erisoodustusmaksu maksma ei pea – va juhul kui tehakse erasõite aga ka nende eest peab tasuma vaid reaalselt tehtud sõitude eest. Sõiduauto (M1) puhul peab tegema 100% töösõite tegeva auto puhul märke Maanteeametisse, ning kui töötaja on näiteks pahatahtlikult teinud kasvõi ühe lühikese erasõidu, tuleb riigile maksta täisulatuses (kW põhjal) erisoodustusmaksud. Seda ka siis, kui töötaja maksab erasõidu kinni.

SÕIDUPÄEVIKUT ENAM PIDAMA EI PEA! 100% TÖÖSÕITE TEGEVA SÕIDUAUTO PUHUL ON KOHUSTUSLIK TEAVITADA MAANTEEAMETIT. MAANTEEAMETIS TEHTUD MÄRGE ON AVALIK INFO NING RIIGILÕIVUVABA.

Maanteeametisse saab sõiduauto 100% töösõitudeks kasutamise kohta märke teha:

  • e-teeninduses alates 2017 detsembri keskpaigast
  • paberavaldusi saab esitada alates 2.jaanuar 2018

Kui Maanteeametis on sõiduauto märgitud 100% töösõite tegevaks, siis ei pea samuti sõidupäevikut pidama. Jääb selgusetuks, mis moodi töösõite hiljem Maksuametile tõestada ja töösõite vormistada, sest suusõnalisest kinnitusest üldjuhul Maksuametile ei piisa.

Mida siis teha?

  • Osta kaubik, pikap või veoauto – nende puhul pole Maanteeametisse märget vaja teha, käibemaksu saab 100% tagasi ning erisoodustusmakse maksad vaid tegelike sõitude pealt (samas on Maksuamet öelnud, et VÕIB rakendada sama kW põhist arvestust).
  • Arvuta, kas ametiauto asemel on soodsam töötajal omada isiklikku autot ning ettevõttel maksta sõidupäeviku alusel 335 eurot kuus + lisaks lähetuste kulud.

Samuti pole kindlat lahendust olukorras, kus töökoht ongi kodus või kindel koht puudub. Autot ei saa ju suvalisse kohta vedelema jätta ja kõige kindlam hoiukoht ongi koduhoovis. Ka valveajaga töötavate töötajate puhul peaks ju auto olema käepärast.

 

Regulaarselt makstavate dividendide puhul langeb tulumaks 20%lt 14%ni.

Kolme aasta keskmisele dividendile kehtib neljandal aastal maksumäär 14/86% (s.o. 16,28% väljamakstud dividendide netosummast).

NB! MADALAM MAKSUMÄÄR KEHTIB VAID SIIS; KUI DIVIDENDE MAKSTAKSE TEISELE ETTEVÕTTELE!

Seadusemuudatus rakendub alles 2019.aastal välja makstavatele dividendidele ja arvesse võetakse 1/3 2018.aastal makstud dividendidest), vt ka TuMS § 61 lg 53.

KUI ETTEVÕTE MAKSAB 2018 AASTAL DIVIDENDE 30,000 eurot, saab ta 2019.AASTAL SOODUSMÄÄRAGA DIVIDENDE VÄLJA MAKSTA SUMMAS 30,000/3=10,000 eurot.

Eraisikule makstud dividendidele rakendatakse täiendav kinnipidamine 7%.

Seega kannatab kõige enam kahju füüsilisest isikust dividendisaaja, sest kui näiteks ettevõte maksab 2019 aastal 5000 eurot dividende teisele ettevõttele, on maksumääraks 14/86% aga füüsilisele isikule 5000 eurot dividende makstes tuleb kõigepealt tasuda 14/86% (16,28%) madalama määraga tulumaksu ning lisaks kinni pidada 5000 euro pealt 7% tulumaksu – seega füüsiline isik saab kätte 4650 eurot (kokku teeb 350 eurot kinnipeetud tm ja 814 eurot 14/86% määraga 5000lt eurolt makstud tulumaks kokku 1164 eurot, seega dividendi brutosumma on 4650+1164=5814 eurot, millest 1164 eurot moodustab 20% tulumaksu). Seega maksab eraisik täisulatuses 20% tulumaksu kui ettevõte pääseb vaid 14%ga.

LISAKS LÄHEB NII EESTIST KUI VÄLISMAALT SAADUD DIVIDEND ERAISIKUL ISIKLIKU TULU ARVESTUSSE NING SEEGA VÄHENDAB TULUMAKSUVABA TULU MÄÄRA.

 

Kontserni sees antud laenud tuleb deklareerida ning mõnel juhul ka maksustada

2018.aastal tuleb ettevõtetel deklareerida INF 14 deklaratsioonis kontsernisiseselt ema- või sõsarettevõttele antud laenud.

KUI MUUD INF 14 OSAD (AUTOKOMPENSATSIOON, TERVISEKULUTUSED jne) DEKLAREERIAKSE KORD AASTAS, SIIS KONTSERNILAENUD TULEB DEKLAREERIDA KORD KVARTALIS – ESIMEST KORDA 20.APRILLIL 2018.

Mida loetakse laenuks?

  • Laen lepingu alusel
  • Kontsernikonto
  • Lühiajalised hoiused, fondiosak
  • Võlakirja ost
  • Ettemaksud, tagatisrahad – ka ekslikud maksed v suulise kokkuleppe alusel
  • Omakapitali instrumendid

DEKLAREERITAKSE RAHA LIIKUMINE – KONTSERNIKONTO DEEBET- JA KREEDITKÄIVE, INTRESSI MAKSMINE.

Millal loetakse laenu andmine varjatud kasumieraldiseks?

Residendist äriühing maksab tulumaksu äriühingu aktsionärile, osanikule või liikmele antud laenult, kui tehingu asjaolud viitavad, et tegemist võib olla varjatud kasumieraldisega.

Põhiliselt vaatab Maksuamet:

  • laenu tagasimakse tähtaega (üle 4-5 aasta)
  • laenusaaja võimet saadud laen tagasi maksta

Kahtlust äratab Maksuametis ka:

  • ebamõistlik tagasimakse graafik;
  • tagasimakse tähtaja korduv pikendamine;
  • laenusumma korduv suurendamine;
  • laenusumma suuruse sõltumine kasumi suurusest (nt olukorrad, kus igal aastal antakse emaettevõtjale laenu samas suurusjärgus, mis on tütarettevõtja kasum);
  • laenusaaja tegevus laenusumma kasutamisel viitab ilmselgelt tagasimaksmise võimatusele;
  • dividendide mittemaksmine

VARJATUD KASUMIERALDISEKS LOETUD LAEN DEKLAREERITAKSE TSD LISAL 7 (JÄRGNEVA KUU 10KS KUUPÄEVAKS) NING MAKSUSTATAKSE TULUMAKSUGA MÄÄRAGA 20/80%.

HILJEM ON ÕIGUS SELLE SUMMA ARVELT MAKSTA TULUMAKSUVABALT DIVIDENDE!

 

2018 aasta algusest saavad füüsilised isikud hakata kasutama ettevõtluskontot (muidugi eeldades, et pangad vastava võimaluse tekitavad)

HETKEL TEGELEB ETTEVÕTLUSKONTO TEENUSE ETTEVALMISTUSEGA VAID LHV PANK AGA KA NEMAD EI SUUDA SEDA KOHE ALATES 1.1.2018 PAKKUMA HAKATA.

Protsess näeb välja nii – füüsiline isik avab pangas konto, millele laekunud tasudest peetakse 20% automaatselt kinni ning kantakse Maksuametile üle. Pank registreerib konto omaniku TöR-is.

KUNI 25000 EUROSE KÄIBE PUHUL ON KINNIPEETUD TULUMAKS 20%, KUI KÄIVE ÜLETAB 25000 EUROT, PEETAKSE KINNI JUBA 40%.

Füüsiline isik ei või olla:

  • käibemaksukohustuslane ega tegutseda
  • füüsilisest isikust ettevõtjana samal või sarnasel tegevusalal

KUI ETTEVÕTE OSTAB ETTEVÕTLUSKONTOT KASUTAVALT ISIKULT TEENUST, SIIS PEAB ETTEVÕTE LISAKS MAKSMA TULUMAKSU MAKSTUD SUMMALT 20/80% (25%)! KAUBA OSTMISE PUHUL TULUMAKSU EI LISANDU.

Ettevõtluskontolt kinni peetud 20%ga kaetakse nii tulumaks, sotsiaalmaks kui ka kogumispension.

Ettevõtluskonto peaks lihtsustama füüsilise isiku jaoks ettevõtlust, sest deklaratsioone ei pea esitama ning eraldi arvestust ei pea pidama, maksud peetakse kinni automaatselt. Samas ei võimalda ettevõtluskonto kasutamine ettevõtluseks äritegevuseks tehtud kulude maha arvamist.

 

2018 Maksumuudatused FIE-dele

FIE-dele lisandub mitmeid maksusoodustusi:

  • Haigushüvitise päevadele sotsiaalmaksu vabastus
  • Välislähetuses toidukulud maksuvabaks
  • Vastuvõtukulude piirmäär 32 € kuu
  • Sotsiaalmaksu lagi 10-kordne miinimumpalk
  • Kahjumi edasikandmine 10 aastat
  • Sotsiaalmaksu kulu edasikandmine

 

Käibemaksukohustuslase limiit tõuseb 40000 euroni

Alates 1.1.2018 on ettevõttel kohustus registreerida end käibemaksukohustuslaseks kui käive ületab 40000 €. Endiselt on õigus esitada Maksuametile vabatahtlik käibemaksukohustuslase avaldus kui käive jääb ka alla selle limiidi.

 

Määratakse teekasutusmaks veokitele

Kõik veokid alates 3,5 tonnist (N2, N3) peavad hakkama tasuma teekasutusmaksu.

Kehtib kõikidel Eesti teedel ja kõidele veokitele. Maksta võib nii päevamäära kui aastamäära alusel.

Deklareeritakse ja tasutakse e-maksuameti kaudu. Välismaalastele tehakse elektroonilised müügipunktid.

ALLES JÄÄB KA RASKEVEOKIMAKS.

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga