Raamatupidamise alused – mis on käive

Mis on käive?

Käive (eesti keeles veel ka “müügikäive”, inglise keeles “turnover”, “revenue”, “net sales”) on ostjatele müüdud kaupade ja teenuste summa. See on sisuliselt ettevõtte tulu müügist. Ettevõtte netokäibeks on käibemaksuta summa kuna käibemaks tuleb tasuda Maksuametile ja see pole ettevõtte tulu.

Näiteks kui ettevõte, kes on käibemaksukohustuslasena registreeritud, müüs kaupa 1000 euro eest, esitas selle eest arve 1000 eur + 20% km 200 eur = 1200 eurot (ostja poolt tasutud summa), siis käive on 1000 eur ning 200 eur tasutakse Maksuametile. Kui ettevõte pole käibemaksukohustuslasena registreeritud, siis käibemaksu arvele ei lisata. Vaata ka artiklit “Mis on käibemaks“.

Käive raamatupidamise mõistes

Raamatupidamises arvestatakse käivet rahalises väärtuses aga ettevõtte sisemises aruandluses (tegevuse hindamiseks vm) vaadatakse käivet mõnikord ka tükkides, näiteks müüdud toodete arv. Käibe kajastamist raamatupidamises reguleerib RTJ 10 “Tulu kajastamine” (Eesti Hea Raamatupidamistava).

Käive käibemaksuseaduse mõistes

Käive raamatupidamises ja käive käibemaksuseaduse mõttes ei pruugi olla üks ja seesama summa. Näiteks kui eelnevas näites toodud ettevõte, kes müüs 1000 euro eest kaupa – näiteks õlut – võimaldas oma töötajatel suvepäevade käigus 100 euro eest ettevõtte enda poolt toodetud õlut ära tarbida, siis ka seda 100 eurot loetakse käibemaksuseaduses käibeks ning nimetatakse “omatarbeks”, millelt tuleb tasuda käibemaks. Raamatupidamises aga pole tegemist tuluga, vaid hoopis tekkis kulu.

Käive ja kasum

Kuigi käive on ettevõtte tulu, ei ole ta automaatselt kasum, kuna käibe tekkimisega kaasnevad alati ka kulud. Näiteks et müüa teenust, peab maksma seda teenust osutavale töötajale palka või kulub mingeid materjale. Kauba müümiseks tuleb see enne toota või sisse osta. Brutokasum on käive miinus selle käibe tekkimiseks kulunud otsesed kulud (ostetud kaubad või töötasu). Puhaskasumi leidmiseks peab veel brutokasumist lahutama kõik üldkulud (ruumide rent, muude töötajate palgad, panga teenustasud jne) ning kasumi dividendidena väljamaksmisel ka tulumaksu.

Samuti peab arvestama sellega, et kui kasumiaruandes vaadata käibe summat, siis ei pruugi see kõik olla pangaarvele laekunud. Näiteks kui eelpooltoodud näites toodud ettevõte andis ostjale kauba üle ning esitas arve 1000 eur+200 eur km=1200 eur aga ostja pole arvet tasunud, siis reaalselt raha selle eest ei ole saadud. Ning võib juhtuda, et pahatahtliku ostja korral, kes jätabki arve maksmata, kunagi ei saadagi.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga