Erisoodustus – mis see on?

erisoodustus

Erisoodustus

Erisoodustus on oma olemuselt saaja ehk töötaja tulu, kuid erisoodustustelt tulu- ja sotsiaalmaksu tasub tööandja, kes erisoodustuse töötajale tegi.

Töötajaks loetakse töölepinguga ja tööettevõtulepingu alusel töötavat inimest, samuti juhatuse liiget ning nende lähisugulasi. Kui tasuta antakse mingit hüve või vara näiteks koostööpartneritele, siis seda loetakse kingituseks ning maksustamine on erisoodustustest erinev.

Erisoodustus deklareeritakse igakuiselt (järgneva kuu 10.ks kuupäevaks) TSD deklaratsiooni lisas 4. Samaks 10-ks kuupäevaks tuleb tasuda ka erisoodustuselt arvutatud tulu- ja sotsiaalmaks. Sisuliselt on erisoodustuse maksustamine võrdne palgaga.

Mis siis täpsemalt loetakse erisoodustuseks?

Erisoodustus on täpsemalt lahti kirjutatud Tulumaksuseaduse §48.

Järgnevalt selgitame detailsemalt valdkondade kaupa, millal mingit kulu loetakse ettevõtlusega seotuks (st et on maksuvaba ja erisoodustusmaksu ei arvutata) ja millal erisoodustuseks ning mismoodi kulude tegemist vormistada.

Töötervishoid ja spordikulud

Töötervishoiu kulude hulka kuuluvad näiteks tervise kontroll, vaktsineerimine, prillide hüvitamine, ravimid, esmaabivahendid, tööriided, joogivesi, spordikulud jm.

Maksuvaba on alati selline kulu, mis on ettevõtlusega seotud. Tulumaksuseadus defineerib ettevõtlusega seotuks sellise kulu, mis on tehtud ettevõtlustulu (käibe) saamise eesmärgil või on vajalik ettevõtluse arendamiseks või säilitamiseks. Küsimus on, kuidas seda hiljem maksuametnikule tõestada.

Töötervishoiu kulusid kohustab ettevõtjat tegema Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, mis kohustab tööandjat koostama töökeskkonna riskianalüüsi ja määrama ohutegurid ning selle tulemusel kirjeldama ja ennetusabinõud.

Seega kui on kirjalikult koostatud riskianalüüs ja tegevuskava, kus on ette nähtud mingite kulutuste tegemine, siis see on ilmselt Maksuametile juba konkreetsem argument ning maksuvabastus on põhjendatud.

Sel juhul oleksid maksuvabadeks kuludeks näiteks:

  • esmaabivahendid (aga mitte personaalsed ravimid konkreetsele töötajale)
  • vaktsineerimine (kui riskianalüüsis on toodud haigestumise oht või kui töötaja saadetakse tööreisile välisriiki, kus esineb nakkushaigusi)
  • prillide soetamine (siin aga võib Maksuamet nõuda osalist erisoodustusmaksudega maksustamist, kui töötaja kasutab prille ka vabal ajal. Võimalik on ka hüvitada näiteks pool prillide maksumusest).
  • Massaaž jm – see loetakse maksuvabaks vaid siis, kui selle kohta on töötervishoiuarsti konkreetne soovitus – näiteks 10x õlavöötmemassaaži.
  • Tööriided – kaitsevahendid või tööriided, mis on vajalikud tööohutuse tagamiseks. Samuti klienditeenindajate ühesuguses stiilis riided (näiteks pangakontorites), mida töökohast väljaspool ei kasutata. Seega lihtsalt soliidne rõivastus oleks erisoodustus.
  • Joogivesi – joogivesi töökohal on maksuvaba, sest see on töötervishoiu seadusega nõutav. Samas kohv ja tee loetakse erisoodustuseks (NB klientidele pakutav mitte). Samuti on maksuvaba kööginurga ehitus ja mööbli ja seadmete hankimine, näiteks külmkapp v pliit. Maksuvaba on ka kohvimasina rent.

Spordikulude hüvitamine

Spordikulud loetakse hetkel kehtiva seaduse järgi üldiselt erisoodustuseks, isegi kui neid riskianalüüsis kirjeldada kui ennetavaid tegevusi.

Siiski on hetkel Riigikogus menetlemisel tulumaksuseaduse muudatus, et võimaldada sellel tööandjal, kes arvestab tulumaksuvaba miinimumi, tulu- ja sotsiaalmaksu tasumata kanda või hüvitada töötajale alljärgnevaid kulusid:

  1. avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu;
  2. sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutused;
  3. tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavaid kulutused;
  4. kulutused tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või vastavat kutsetunnistust omava taastusarsti, füsioterapeudi või tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele.

Kulude maksuvaba piirmäär ühe töötaja kohta on kuni 100 eurot kvartalis ehk 400 eurot aastas. Tööandjatel tekib kohustus kord aastas esitada maksusoodustuse kasutamise kohta vastav maksudeklaratsioon. Muudatus plaanitakse jõustada alates 1. jaanuarist 2018.

Lähetuskulud ja erisoodustus

Lähetuskulude hüvitamisel loetakse erisoodustuseks ainult üle lähetuskulude piirmäära (50 EUR) makstud osa. Kuni 50 EUR päevas on maksuvaba. See piirmäär kehtib esimese 15 päeva kohta, alates 16st päevast on maksuvaba piirmäär 32 EUR päevas.

Sõiduautode maksustamine

Erisoodustus sõiduautode puhul tekib siis, kui töötaja kasutab ettevõtte sõidukit isiklikeks sõitudeks, näiteks sõiduks koju. Vaata lähemalt sõiduautode maksustamise näiteid siit.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga