Majandusaasta aruande koostamine
Majandusaasta aruande esitamise etappidest – kes saab esitada, kuhu tuleb esitada ning millal – loe meie esimesest postitusest “Majandusaasta aruande esitamine Äriregistrile”. Käesolevas osas keskendume sellele, kuidas käib majandusaasta aruande koostamine Äriregistri portaalis ning mida peab silmas pidama.
Majandusaasta aruande koostamise etapid e-aruandlussüsteemis on järgmised:
- Esimene ehk aruande koostamise etapp võimaldab määrata aruandlusperioodi, valida ja täita põhiaruanded ning lisad või tuua andmed keskkonda üle xbrl-faili üleslaadimise abil.
- Täiendamise etapis saab muuta või täiendada eeltäidetud tiitellehte, sisestada tegevusaruande andmed ja koostada allkirjastamisele minev aruandefail.
- Aruande allkirjastamiseks on e-aruandluskeskkonnas kaks võimalust- valida saab digitaalallkirjastamise või paberil allkirjastamise ja skaneeritud faili üleslaadimise vahel.
- Raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli etapis saab juhatuse liikme poolt määratud vandeaudiitor e-aruandluskeskkonnas koostada ning allkirjastada vandeaudiitori aruande ning selle digitaalselt allkirjastada (juhul kui audiitorkontroll on vajalik, vt millal on vaja aastaaruannet auditeerida siit).
- Aruande registrile esitamisele eelneb äriühingute puhul kasumi jaotamise/kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse vormide täitmine ning erinõuetega tegevusalade registrile olemasolevate tegevuslubade ja majandustegevusteadete kinnituste saatmine.
Peale aruande registrile saatmist saadetakse ettevõtte e-mailile esitamist kinnitav kiri.
Majandusaasta aruande koostamine – esimene etapp – Raamatupidamise aastaaruanne
Majandusaasta aruanne koostatakse täiseurodes.
Majandusaasta aruanne koosneb alltoodud osadest:
Põhiaruanded
Põhiaruanded on bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne. Nende vormid on Äriregistri süsteemis ette antud ja midagi välja mõtlema ei pea. Samas kui ettevõtte poolt kasutatavas raamatupidamisprogrammis ei ole raportit rahavoogude aruande jaoks, peab selle kaudsel meetodil ise koostama.
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Need tuleb koostada vastavalt vajadusele aga tegelikult on kohustuslikud neist vaid kolm: arvestuspõhimõtted, tööjõukulud ja tehingud seotud osapooltega.
Arvestuspõhimõtetes kirjeldatakse tavaliselt lühidalt raamatupidamisseaduses toodud põhimõtteid.
Tööjõukulude lisa on kohustuslik seetõttu, et Statistikaamet kasutab seal toodud viimast rida – Töötajate keskmine arv aruandeaastal. Seetõttu isegi kui töötajad puudusid ning palka ei makstud, tuleks sinna reale sisestada nullid.
Tehingud seotud osapooltega lisas on oluline täita 2 lahtrit: tuleks sisestada allpool asuvasse lahtrisse “juhtkonnale makstud tasud” vastavad numbrid – näiteks 0 kui juhtkonnale tasu ei makstud, või siis aruandeaasta jooksul juhatuse liikmetele makstud juhatuse liikme tasu summa. Lisaks võiks teksti lahtrisse kirjutada “Aruandeaastal juhtkonnale tasu ei makstud ja soodustusi ei tehtud” – juhul kui tasusid ei makstud.
Lisaks neile peaks tegema lisad olulisemate numbrite kohta. Lisasid on mõtekas rohkem lahti kirjutada vaid siis kui on plaanis aruannet kasutada näiteks pangast laenu taotlemiseks. Kui seda plaani pole, siis pole väiksemate numbrite puhul mõttetuid lisasid koostada või asjatult võõrastele infot jagada – näiteks tuua välja lisas “Raha” täpne summa, mida ettevõte kassas hoiab. Seda pole ilmselt mõtet tervele maailmale kuulutada.
Majandusaasta aruande koostamine – tiitelleht ja tegevusaruanne
Tiitellehel tavaliselt midagi muutma ei pea, see võtab andmed automaatselt Äriregistri süsteemist.
Tegevusaruanne
Juhendite järgi peab tegevusaruanne sisaldama:
- peamisi tegevusvaldkondi, toote- ja teenusegruppe;
- olulisemaid aruandeaasta jooksul toimunud ning lähitulevikus planeeritavaid investeeringuid;
- olulisi uurimis- ja arendustegevuse projekte ning nendega seotud väljaminekuid aruandeaastal ja järgmistel aastatel;
- raamatupidamise aastaaruande koostamise perioodil toimunud olulisi sündmusi, mis ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi.
Samas piisab väikeettevõttel tegevusaruandes vaid paari reaga oma tegevuse kirjeldamisest, näiteks et mis aastal ettevõte loodi, millega tegeleb või et majandustegevust ei toimunud ning mis on plaanis järgmisel aastal (milles on parem hoiduda konkurentidele ärisaladuste paljastamisest).
Majandusaasta aruanne on avalik ning vaid mõne euro eest võivad seda lugeda kõik soovijad!
Majandusaasta aruande koostamine – kasumi jaotuse/kahjumi katmise ettepanek
Lõpuks, peale aruande allkirjastamist ja enne aastaaruande esitamist, tuleb veel täita kasumi jaotuse/kahjumi katmise ettepanek. Millist neist täpselt valida, on mitmes artiklis nõu antud, näiteks vt siit.
Silmas tuleb pidada seda, et antud lisa ei kohusta millekski – isegi kui kasumi jaotamise otsuses panna näiteks, et dividendidena jaotada 10000 eurot, siis tegelikult ei pea üldse dividende maksma, võib ka rohkem maksta ning mingeid maksukohustusi selle lisa täitmisel ei teki.
Kui majandusaasta aruande koostamine tundub keeruline või soovid selle teenuse hoopis sisse osta, võta meiega ühendust!
Simply Accounting OÜ osutab igal aastal abi ligi sajale ettevõtjale, kes saavad igapäevase aruandlusega ise hakkama aga vajavad ühekordset abi aastaaruande esitamisel. Kui sulle tundub aruande esitamine liiga keeruline, siis meie raamatupidajad teevad seda igapäevaselt ning meie abil saad aruande ühe päevaga tehtud!
“Meil ei ole kunagi aastaaruane esitamisega muret olnud, sest Simply raamatupidajad esitavad selle alati õigeaegselt, meil on see vaja vaid allkirjastada. Kõik on korrektne ja kiirelt valmis ning teenuse hind on mõistlik.”
Ülle Veskimägi, juhataja, Päiksesära OÜ